Esimest korda maailma ajaloos toimus rahvusvaheline tehisaru olümpiaad - International Olympiad in Artificial Intelligence (IOAI) Bulgaarias, Burgase linnas 9. kuni 15. augustini, kust tõi Eesti neljaliikmeline tiim koju hõbemedali.
Olümpiaadil, mille patrooniks oli Bulgaaria president Rumen Radev tunnustati parimaid meeskondi teooria- kui praktikavoorus. Olümpiaadi eesmärk oli kutsuda osalejaid omandama nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi ning arutada laiema kogukonnaga tehisintellektiga seotud moraalseid ja eetilisi küsimusi.
Olümpiaadil osales 200 õpilast kõikidelt kuuelt kontinendilt, kes moodustasid 40 tiimi.
Meie tiimi Bulgaarias kuulusid Artur Bentsa Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist, Hendrik Pärli Gustav Adolfi Gümnaasiumist, Kristjan Lepp Ülenurme Gümnaasiumist ja Oskar Austa Tartu Tamme Gümnaasiumist.
Teooriavoorus pälvis medali 21 võistkonda. Kuldmedali saavutasid Singapuri, Poola ja Letovo kooli meeskonnad. Hõbemedalid pälvisid meie võistkond Eestist, kaks võistkonda Ungarist ja Hiinast, meeskonnad Vietnamist ja Mongooliast. Pronksmedalid said Rumeenia, Poola, Vietnami, Kolumbia, Malaisia, Bulgaaria, Iraani ja Kanada kaks võistkonda.
Praktikavoorus autasustati veel 21 võistkonda. Kuldsed auhinnad võitsid Bulgaaria, Poola, Austraalia ja USA võistkonnad. Hõbedased auhinnad said AÜE, Ungari, Hongkongi, Kanada, Rumeenia, Letovo kooli ja Hiina meeskonnad. Pronksauhinnad said Hollandi, Jordaania, Tuneesia, Macau, Poola, Jaapani, Colombia ning kaks Vietnami ja USA meeskonnad.
Kõik tiimid lähevad ajalukku kui esimese rahvusvahelise tehisaru olümpiaadi esimesed medalivõitjad ning Eestil on au kuuluda nende hulka.
Tiimi liikme Hendrik Pärli kirjeldas oma kokkuvõttes, et teadusvoorus oli antud tiimidele 8 tundi, et lahendada kolm ülesannet, igaüks seotud ühega kolmest teemast, mida olümpiaad käsitles - arvutinägemine, masinõpe ja loomuliku keele töötlus.
“Ülesannete aluseks oli erinevate tehisintellekti mudelite sees peituv matemaatika, lingvistika ja programmeerimine,” kirjutas Pärli. “Nende lahendamisel programmeerimise kaudu oli rõhk loominguliste ja omapäraste lahenduste leidmisel - isegi parimad lahendused erinesid omavahel märkimisväärselt.”
Praktilises voorus oli ülesanneteks antud Bulgaaria popstaari Maria Ilieva laulu “Love” kohta teha genereeriva AI tarkvara kasutades cover-pilti ja samuti 47-sekundiline video, mis kujutaks laulu temaatikat ja mõtet võimalikult loominguliselt ja oskuslikult.
Tiimil oli kaasas ka kaks juhendajat - Jaan Aru, kes tegeles Eesti võistkonna valimise ja Eesti olümpiaadil osaluse ning tiimi enda organiseerimisega ja arvutiteaduse instituudi doktorant Taavi Luik, kes oli olümpiaadi toimumisel tiimijuht ja mentor, abistades tiimi kõigega, eelkõige „varustades meid snäkkide ja veega“, nagu leidsid meeskonnaliikmed.
Taavi Luik ütles, et tunne on hea ja ta on uhke olla noorte saavutuse üle.
“Peale teiste meeskondadega tutvumist ja meie noortega võrdlemist uskusin, et medali saamine on tõenäoline. Jah, olümpiaadidel antakse rohkem medaleid kui olümpiamängudel, aga siin on siiski vaja võistelda suurriikide nagu USA ja Hiina parimatega,” meenutas Luik. “Oli palju ette valmistunud ja medalit saavutama tulnud meeskondi, aga nägin ka meeskondi, kes tulid peamiselt kogemusi saama.“ „Maailmas on vähe keskkoole, mis tehisintellekti valdkonnas noori ette valmistada suudavad. Sellest hoolimata nägin väga võimekaid noori. Usun, et paljud neist on suuresti omal käel õppinud. Hea graafikakaardiga sülearvuti või lauaarvutiga saab igaüks masinõppe mudeleid treenida ja rakendada. Google pakub Colabi nimelist tasuta teenust, mida saab ka väiksemate mudelite treenimiseks kasutada. Tööriistad nagu Copilot või ChatGPT aitavad koodi kirjutamisega. Lisaks sellele olid siin olümpiaadil paljud osalejad arvutiteaduse, keeleteaduse või võistlusprogrammeerimise taustaga ja said paljut üle kanda.”
Luik leidis, et olümpiaadi organiseerijad olid küll teiste olümpiaadide korraldamise kogemusega, ent siin tuli ette järske reeglite muudatusi.
“Näiteks 12 tundi enne võistlust keelati peaaegu kõigi keelemudelite nagu ChatGPT kasutamine. Ainsana lubati kasutada Google Gemini mudelit, mis aga pole noorte sõnul nii võimekas kui need, mida nad olid harjunud kasutama.”
Tehisaru olümpiaadi organiseerimise teeb keeruliseks ka see, et interneti kasutamine on lubatud, ja oli arusaadav, et probleeme tuleb jooksvalt ette - kõike pole võimalik ette näha. “Ma ei kadesta žürii liikmeks olemist, see on keeruline töö. Eriti esimese omataolise olümpiaadi ajal,” arvas Luik.
Üle ilma kokku tulnud noored olid väga sotsiaalsed ja juhendajate sõnul toimub suhtluskanalites suhtlemine siiani. Lisaks medalitele ja kogemustele on kindlasti selliste sündmuste üheks eesmärgiks kontaktide loomine. Auhinnatseremoonial ütles üks žürii liige, et tema jaoks oli omal ajal olümpiaadil osalemise suurim kasu just eluks ajaks leitud kontaktid ja sõbrad.
Taavi Luik usub, et kui kellelgi läheb hästi, siis see on ka teistele motiveeriv ja nakkav ning julgustab ka teisi pingutama ja proovima.
Loodetavasti julgustab saadud kogemus rohkem Eesti noori järgmine aasta osa võtma ning on kasu ka loodud kontaktidest. “Paljud olid Eestist kui IT riigist kuulnud ning saime veelgi sellega silma paista.”
On raske öelda kui palju ühest sündmusest suuremas mastaabis kasu on, aga hea tulemus olümpiaadil on üks tilk teiste seas, mis aitab Eestit ja Tartu Ülikooli teiste seast eristada, sõnas Luik.
TÜ teaduskooli direktor Ana Valdmann:
„Tehisaru olümpiaad ei kuulu Eesti olümpiaadide hulka, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ja kes ei pidanud vajalikuks tehisaruolümpiaadil osalemist toetada ning kõik toimus erarahastuse toel. Ometigi on AI oluline tööriist, mida nii õpilased kui õpetajad kasutavad oma töös ning õpingutes. Seega ei toimunud ka kooli ega piirkonnavoore. Informaatika olümpiaadil osalenud said üleskutse ning kõigil soovijail oli võimalus osaleda treeninglaagrites ning valikvõistluste põhjal moodustati Eesti koondis.
Kindlasti on antud olümpiaad oluline ja meil tuleb anda võimalus Eesti õpilastele ning tagada konkurentsivõimeline ettevalmistus.“
2025. aasta rahvusvahelise tehisaru olümpiaadi võõrustajaks on Hiina Rahvavabariigi pealinn Peking. Eesti õpilaste ettevalmistust ja lähetust toetas seekord sihtasutus Solenum, kuid kuna tegemist on tõeliselt innovaatilise valdkonnaga, kutsume kõiki tehisaru kasutavaid ettevõtteid edaspidi noori läbi TÜ teaduskooli toetama.
"Tähelend 2024“ tunnustussündmus tõi Tallinna Muusika- ja Balletikooli lavale Eesti andekaimad noored ja nende juhendajad. Tartu Ülikooli teaduskooli õpilased ja nende pühendunud juhendajad...